Tulevi geomeetriline opkunst on loodud digitaalselt kasutades vähemalt kolme täiesti erinevat programmi. Pildid on küll algoritmilised, aga need pole algoritmiliselt genereeritud, vaid valdavalt joonestatud ning digitaalsel kujul suurendatud. Need on inspireeritud suures osas ideest luua pilte, mida oma ettekujutuses justkui ammu näinud oleme ja teame. „Mulle meeldib mõte sellest, et asi iseeneses ja asi meie jaoks võiks olla üks ja sama ning neid ei saa valesti mõista. Neis piltides saab näha vaid seda, mis neil kujutatud on. Pealtnäha lihtsad pildid on võrdlemisi keerulise geomeetriaga, mille hoomamiseks on vaja end neid vaadates ära unustada.“ Tulevi pildid on tema enda hinnangul sama hüpnotiseerivad kui muusika, mida ta teeb ja mis ka näitust saadab.
Taavi Tulev ongi küll teada-tuntud pigem elektroonilise muusika maailmas, ent viimased 16 aastat on ta selle tasakaalustamiseks põhjalikult tegelenud ka rikkumata loodushelide salvestamisega ja nendest helikeskkondade kujundamisega, sealhulgas sel aastal andnud välja Eesti esimese äikesetormi vinüülplaadi. Lisandunud on ka kujutava kunsti osa, mis on inspireeritud loodusest, visioonidest ja matemaatikast. Tulevi pildid mängivad vaatajaga läbi vormikeele ja geomeetria ning võtavad arvesse tema võimet tajuda värve ja mustreid. Erilist tähelepanu pöörab ta kujutiste täpsele ja puhtale vormile, suurt rolli mängib sealjuures tehnoloogiliste võimaluste maksimaalne ärakasutamine ja piiride kompamine.
Tulevi visuaalne looming on esteetiline, ajatu ja üheselt mõistetav, kuid samas sõnatu ja äratundmist soodustav.