/ KRISTIAN SAKS
Solargraafia seeria Päike purgis
Solargraafia on fotograafiline protsess, kus kaamerat asendab plekist purk, objektiivi nõelaauk ja sensorit valgustundlik fotopaber. Foto peamiseks komponendiks on päikese teekond üle taevalaotuse: iga triip kujutab endast ühte päeva ja triibu puudumine pilves ilma. Kuude pikkuseks veniva säriaja ja iga pildi jaoks spetsiaalselt meisterdatud kaamera koosluses valmivad ainulaadsed teosed, kus aeg saab täiesti uue mõõtme.
Tänu pikkadele säriaegadele solariseerub kujutis negatiivina fotopaberi pinnale ning kahaneb oluliselt paberi valgustundlikkus, mis võimaldab säritatud paberit hiljem skaneerida. Paraku tuleb digitaalse kujutise saamiseks ohverdada negatiiv, kuna paberi valgustundlikkus pole täielikult kadunud ja kvaliteetselt on negatiivi võimalik skaneerida vaid korra, enne kui skanneri valgus kujutise hävitab. Nii annab valgus meile kujutise ja hiljem hävitab selle.
Pildistamise lõpptulemust mõjutavad suuresti ka ilmastikutingimused, mis jätavad igale säritusele ettearvamatu jälje. Kõik need tegurid üheskoos muudavad iga võtte maailma unenäoliseks peegelduseks ajaruumis, milleühendab tervikuks päikese teekond üle taevalaotuse.
Tegemist on fotograafia ajaloo mõistes suhteliselt värske leiutisega, esimesed Slawomir Decyki, Pawel Kula ja Diego Lopez Calvini tehtud solarid jõudsid veebiavarustesse alles aastal 2000. Tehniliselt kuulub solargraafia aga fotograafiliste meetodite algupärandisse, sarnanedes oma olemuselt pinhole-fotograafiaga. Traditsioonilisest pinhole’ist eristavad solargraafiat pikad säriajad ja fotokeemiavaba protsess.
Tänu pikkadele säriaegadele solariseerub kujutis negatiivina fotopaberi pinnale ning kahaneb oluliselt paberi valgustundlikkus, mis võimaldab säritatud paberit hiljem skaneerida. Paraku tuleb digitaalse kujutise saamiseks ohverdada negatiiv, kuna paberi valgustundlikkus pole täielikult kadunud ja kvaliteetselt on negatiivi võimalik skaneerida vaid korra, enne kui skanneri valgus kujutise hävitab. Nii annab valgus meile kujutise ja hiljem hävitab selle.
Pildistamise lõpptulemust mõjutavad suuresti ka ilmastikutingimused, mis jätavad igale säritusele ettearvamatu jälje. Kõik need tegurid üheskoos muudavad iga võtte maailma unenäoliseks peegelduseks ajaruumis, milleühendab tervikuks päikese teekond üle taevalaotuse.
Tegemist on fotograafia ajaloo mõistes suhteliselt värske leiutisega, esimesed Slawomir Decyki, Pawel Kula ja Diego Lopez Calvini tehtud solarid jõudsid veebiavarustesse alles aastal 2000. Tehniliselt kuulub solargraafia aga fotograafiliste meetodite algupärandisse, sarnanedes oma olemuselt pinhole-fotograafiaga. Traditsioonilisest pinhole’ist eristavad solargraafiat pikad säriajad ja fotokeemiavaba protsess.
Lisainfo saamiseks kirjuta meile
/ tagasi